Mulle ei meeldi..

.. see, mida me koolis teeme. Jälle mina vingun, aga ma olen Adeele ju 😀

Mina leian, et kool (eriti gümnaasium) peaks olema koht, kus suunatakse ja aidatakse õpilastel leida see suund, kuhu peale gümnaasiumi lõppu edasi minna.Ma lõpetasin põhikooli ja peale seda tulin Läänemaa Ühisgümnaasiumisse humanitaar suunda. Sellega tegin juba väikse valiku, et ei aitäh, ma ei soovi reaalainete süvaõpet. Mina ja reaalained käime kokku sama palju kui punamütsike ja roheline müts, ehk siis kohe üldse mitte. Mina leian, et kuna ma olen juba valinud humanitaari, siis ma ei peaks tegema näiteks matemaatika eksamit 12.klassi lõpus. See selleks.

Käin 11.klassis ja see on juba poole peal. Ma ei tea siiani, kelleks või milleks ma saadan tahan. Mis on see, mida ma tegema hakkan, mis mulle leiva lauale toob. Me käime koolis sellepärast, et oma kolmed ja parimal juhul viied kätte saada ja kähku-kähku see jant ära lõpetada. Ühel kohal tammumine. Me küll õpime juurde uusi asju, aga minu arust ei tohiks keskkool olla midagi sellist, kuhu mind peab lükkama, et käi ometi lõpuni (ma ise valisin keskkooli tulemise, aga enam ma siin käia ei taha), kus ma tunnen, et minus ei ole arengut (sellesmõttes arengut, et selgemaks ei ole ma saanud, mis ma tegema hakkan siis). Keskkool peaks olema koht, kus ma saan ennast proovile panna, erinevates tundides aru saada, kas see on see “minu asi”. Õpetajad justkui peaksid meid suunama ja aitama edasi liikuda, mitte olema robotid, kes meid aina ettevalmistavad selleks pingeliseks ajaks, mil tulevad lõpueksamid, ja peale mida me koolist leegid teeme ja eks igaüks ise vaadaku, mis saab.

Ma ei tahagi öelda, et õppima ma ei peaks midagi, lihtsalt istume ja ootame. Ei, sugugi mitte. Õppima peab ikka, igasuguseid asju. Aga hetkel on see koolis käimine rohkem hinnete pärast ja lõputunnistuse pärast, mitte minu enda pärast, mitte minu tuleviku pärast. Ma täpselt ei oska seda nüüd öelda, mida ma mõtlen.

Eks mul on natuke aega veel mõelda, aga hirmutav on mõte sellest, et aasta pärast pean tegema mingisugused suure kaaluga otsused oma tuleviku osas, sest kool on suhteliselt vastukarva ja ma tunnen, et ma (kõik tegelikult) ei tee seal õiget asja. Keegi ei tee seal õiget asja, Ma leian, et midagi peaks muutuma, aga ma ei tea mida.

Ega enam vist ei käidagi koolis targaks saamise pärast, ainult selle lõputunnistuse pärast. Minule kool mingit naudingut ei paku, kuigi ma leian, et mingi määral siiski peaks.

Võibolla, ma ei peakski sellel teemal üldse sõna võtma, olema lihtsalt vait ja kõik. Aga ma ütlesin, mida ma arvan ja ma tean, et ma ei ole ainuke, kes nii arvab.

Adeele

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: